Uudis | Volvo XC90: esimene proovisõit troonipretendendiga!

• Nägus ja ruumikas
• Kapoti all vaid neljasilindrilised jõuallikad
• Hind alates 51 200 eurot (D4 FWD)

Aastaid oleme populaarseima luksusmaasturi tiitli jagamist pidanud suure Saksa kolmiku siseasjaks. Jah, ka eelmise põlvkonna Volvo XC90 osutus üsna menukaks, aga päris BMW või MB tasemeni see siiski ei küündinud (eriti viimastel tootmisaastatel). 

Üle-eelmisel aastal tutvustatud Range Rover Sport tahaks samuti pirukast senisest suuremat tükki haugata, aga peale uue XC90-ga proovisõitu peab tõdema, et hoopis sellel uustulnukal on ilmselt parimad võimalused turuosad ümber mängida.

Teise põlvkonna Volvo XC90-lt tõmmati kate küll juba 2014.a. augustis, aga et tehase ümberseadistamine võttis omajagu aega, siis esimesed tootmismudelid veeresid koosteliinilt alles jaanuari lõpus. 

Sellegipoolest raporteerib Volvo tänaseks juba enam kui 19 000 tellimusest, mis annab tootjale aluse mõõdukaks optimismiks aasta kogutulemuse osas.

Õnnestunud disain

Kuna staatilisest mudeliesitlusest kirjutasime juba augustis, siis välisdisainil siinkohal pikemalt ei peatukski. Mainida võib vast ainult seda, et pisut autoga harjunud pilgule on tagatulede ning üldise küljejoone osas tegemist siiski küllalt äratuntava Volvoga.

Esiosa aga meenutab mulle endiselt Audi eelmise põlvkonna Q7-t. Samas ei tohiks seda võtta etteheitena - imposantne iluvõre teeb auto jõulisemaks ja kogu masina olekust õhkub heas mõttes massiivsust ning suursugusust. Ausalt öeldes pole ma veel ühegi tuttava käest kuulnud uue XC90 disaini kohta negatiivset kriitikat.

Auto sisemuses suurepärastesse istmetesse vajudes leiab pilk aega mööda salongi ringi uitada. Volvol on õnnestunud tabada moodne ja elegantne joon kõiges, mis sõitjate vaatevälja mahub. Materjalid on esmaklassilised, alustades maitsekatest nahaõmblustest istmetel ja lõpetades väärispuidu või metallikarva ehisliistudega armatuurlaual.

Infoekraan juhi ees on loomulikult digitaalne, kuigi tulevikus lisanduval baasmudelil pidavat tootja sõnul kasutusele tulema ka tavaliste “kelladega” näidikuplokk. Samas püsib ekraani baaskujundus kogu aeg samasugusena – tahho- või spidomeetrit paigast nihutada ei õnnestu ja vahetada saab vaid nende vahel kuvatavat informatsiooni.

Tahvelarvutilt tuttavad töövõtted

Täiesti õigustatult tunneb Volvo uhkust Sensus nime kandva lustikeskuse üle, mille keskkonsoolil trooniva 9-tollise ekraani kogu kasutusloogika on üle võetud meie igapäevastelt nutiseadmetelt. Tõepoolest, näpuliigutused info vahetamiseks või kasvõi kaardirakenduses suumimiseks tulevad automaatselt õigesti välja ja parimaks kiituseks saab seejuures tõdeda, et ekraani reageerimiskiirus kannatab igasuguse kriitika välja.

Tõsi, nagu suurte puutekraanide puhul üldiselt, on ka autos probleemiks kiirelt kogunevad sõrmejäljed, mis puhtusearmastajaid, eriti päikesevalguse käes, naeratama ei pane. Aga ka sellele on mõeldud – kindalaekast leiab puhastamiseks spetsiaalse margi logo kandva lapi ja kiirõpetuse, kuidas ekraani pühkimise ajaks “külmutada”. Ühesõnaga, kõigele on mõeldud ja uue XC90 salongis peaks ennast hästi tundma tõepoolest ka nõudliku maitsega kasutaja.

Muuseas, soovi korral 7-kohalise masina kolmandaski reas asuvad istmed on absoluutselt täismõõdulised ja kuigi neid soovitatakse eelkõige kuni 170 cm pikkustele reisijatele, siis sõiduproovil sai omal nahal seal istumine ära proovitud (187 cm!) ning ausalt öeldes kannatab ka keskmisest pikematel kodanikel lühemat sorti reisid kaasa teha. Küllap aitab ruumikale sisemusele kaasa ligi 3-meetrine teljevahe ning masina pea 5-meetrine kogupikkus.

Õhkvedrustuse võlud

Proovisõiduautod olid kõik varustatud Four Corners õhkvedrustusega (lisavarustuses – 2 200 EUR), mis lubab juhil valida 5 erineva sõiduseade vahel. Comfort asendis saab masin vaevatult hakkama igasuguste ebatasasustega, aga kurvidesse ja kiirteele ei sobi see seade mitte kuidagi – kere kaldumine ning õõtsumine suurematel kiirustel toovad peopesadesse higi ning panevad juhi ettevaatlikult tempot aeglustama (kuidas küll ameeriklastele sellised asjad meeldivad?).

Siledal asfaldil saab kiirust armastava juhi lemmikuks ilmselt Dynamic-režiim, mis lubab ka kurvilisel teel liigelda kõrgelt ja kaugelt üle lubatud piirkiiruse. Samas ei tundu masin mõõtudest väiksemana ning pidurdamisel peab arvestama ka parimal juhul ikkagi üle 2 tonni kaaluva auto massiga. Pidurid ise on muuseas suurepärased ja seda mitte ainult suutlikkuselt, vaid ka õige doseerimine õnnestub kohe esimesel korral ning jõu progresseerumine on kenasti etteaimatav.

Kuna küllalt suur osa autodest müüakse ilmselt tavaveermikuga, siis tundsin huvi, milline võiks olla säärase versiooni veermikuseade. Vastuseks kõlas, et üsna täpselt Comfort ja Dynamic režiimide keskel, mis lubab arvata, et 19-tolliste (standard)ratastega on mugavusega kõik korras ja mõistlikus tempos liikudes ei tohiks ka käänulisel teel olukord kontrolli alt väljuda.

Ainult 2-liitrised jõuallikad

Tänu uuele SPA platvormile kasutab XC90 vaid 2-liitriseid 4-silindrilisi mootoreid, seda nii diislitel kui ka bensiiniversioonidel. Viimaste tähisteks on T5 ja T6, diislitel vastavalt D4 ja D5. Kõik nimetatud ühenduvad 8-käigulise automaatkastiga, manuaali ei pakuta. Võimsusvahemik jääb seisusekohase 190-320 hj vahele, kasutusel on nii turbolaadurid, kui võimsamatel variantidel ka mahtkompressorid.

Omaette tasemel on tähist T8 kandev hübriidversioon, mis saab lisajõudu elektrimootorilt, viies koguvõimsuse 400 hobujõuni. Samas suudab masin ideaaltingimustes läbida 40 km ka täiesti saastevabalt. Testisõidu kogemusel saab küll väita, et tehase etteantud keskmise kütusekulu saavutamine (2,5l / 100 km) eeldaks gaasipedaaliga eriti ettevaatlikult ümberkäimist ja ehk 30-40 km tunnikiirust – normaalsel liiklemisel jäävad kompuutrinäidud palju-palju suuremateks.

Kummaline miinus

Ainsaks miinuseks mootorivaliku osas saab kummalisel kombel ilmselt pidada just asjaolu, et nimekirjas puuduvad 6- või 8-silindrilised jõuallikad. Jah, loomulikult teeb 2-liitrine oma töö ära ja võtab vähem kütust, aga noobelmarkide austajatele võib kapoti alt kostuv saund tunduda pisut mannetu. Samuti võib mingites olukordades jääda igatsema suurte mootorite hiiglaslikku pöördemomenti.

Volvol jääb üle loota, et keskkonnasõbralikkus ja kulude kokkuhoid mõjutavad tulevikus aina rohkem hinnaliste autode ostuotsuseid ning konkurendid järgivad sama liini. Mida nood tegelikult ju teevadki, aga jättes siiski tippmudelitena valikusse ka suurekubatuurilised jõuallikad.

Konkurentidega võrreldav hind

Esimese põlvkonna XC90 osutus vägagi populaarseks. Kui tootmisliinid 2014.a. juulis peatusid, oli liinilt maha veerenud 636 143 masinat (tõsi, Hiinas toodetakse seda XC Classic nime all edasi). Selles, et ka viimastel tootmisaastatel sedavõrd palju autosid kaubaks läks, saab tõenäoliselt "süüdistada" eelkõige Volvo hinnapoliitikat, mis moraalselt vananenud masina maksumuse võrreldes Saksa preemiumbrändidega oluliselt madalama hoidis.

Kuidas hakkab minema uuel XC90-l, on muidugi iseasi, sest selle hind ei jää enam Audi või BMW omale kuigivõrd alla. Baasmudel – esiveoline D4 Momentum alustab 5-kohalisena 51 200 euro juurest, nelikveoline võimsam diisel D5 (ja ilmselt populaarseim müügiartikkel) maksab vähemalt 56 400 eurot.

Veidi parem Inscription varustus lisab ca 5 000 EUR, 7 istekohta omakorda veel suurusjärgus 1 500 eurot. Pistik-hübriidi T8 hinnad pole selgunud, aga arvata võib, et hinnalisa võrreldes tavamudelitega saab olema üsna suur.

Niisiis maksab tõenäoliselt menukaimaks osutuv XC90 versioon koos mõistliku lisavarustusega igal juhul vähemalt 65-70 tuhat ning jääb üle vaid oodata, kas ostjad võtavad eelkäijaga võrreldes muutuse omaks ning toovad tänutäheks oma säästud Volvo pangaarvele.

Kokkuvõtteks

Üks kolleeg ütles kunagi tabavalt, et kui autole ei saa midagi muud peale maksumuse ette heita, on ilmselt tegemist suurepärase masinaga. Tõsi ta on – uus Volvo XC90 esineb ühtlaselt tugevalt pea igas valdkonnas. Kui veel mõned aastad tagasi võis Saksa kolmiku asemel vaheldust otsivale ostjale soovitada Volvot rohkem naljaga pooleks, siis täna on kahtlemata tegemist igati tõsiselt võetava alternatiiviga.

Arvestades, et lähima nelja aasta jooksul vahetatakse välja kogu Volvo mudelirivi ning aastaks 2019 on toosama äsja esitletud XC90 saanud Rootsi autotootja vanimaks mudeliks, tundub taevas Volvo pea kohal üsna pilvitu ning päikeseline. Eeldusel muidugi, et sama disainijoont ning suhtumist suudetakse ka edaspidi hoida.

Meeldib: Disain, nägus salong, ruumikus

Ei meeldi: T8 kütusekulu jääb liiga suureks, 2-liitrise mootori saund

 

Allikas: whatcar

 

Märksõnad: volvo, XC90, jeep, džiip, maastur, luksus

Kommenteerimine on ainult registreeritud kasutajatele!